Egiptuse apteegitill (shamar) - terved seemned tõmmiseks

Apteegitill ja aniis maitsevad sugulaste moodi, sest nad on ehitatud sama ühendi ümber. Mõlemat juhib anetool, ja just seepärast loeb tass kummastki magusa ja lagritsasena ning just seepärast meeldib inimesele, kellele meeldib üks, tavaliselt ka teine. Nad on ikkagi eri taimed ja nad ei ole vahetatavad. Kui sul on juba selle saidi aniis, siis see siin on leebem, rohelisem ja rohtsem; kui aniis tundub liiga magus või liiga tugev, siis haara just selle seemne järele.

Vahel on põhjus. Anetooli kõrval kannab apteegitill fenhooni, kampritaolist ühendit, mida aniisis mainimisväärses koguses ei ole, ja just fenhoon on see kergelt mõru, vaevu apteegilõhnaline serv, mis hoiab apteegitilli maiustuseks muutumast. Aniis on peaaegu ainult anetool, ja seepärast on ta magusam, ümaram ja kontsentreeritum. Praktikas: aniis küpsetamiseks ja rahustavaks õhtutassiks, apteegitill raske söögi järele ja kõige soolase juurde.

Nad näevad ka erinevad välja, kui seda kord tead. Apteegitilli seeme, Foeniculum vulgare, on aniisist suurem, oliiv- kuni kollakasroheline hallikaspruuni asemel, pikem ja selgemalt roietega, kerge kaardega. Aniis on väike, ümaram ja tuhmilt hallikaspruun. Kumbagi ei tohi segi ajada tähtaniisiga, mis on puitunud täht sugulusseoseta puult Hiinas ja Vietnamis ega näe lihtsalt seemne moodi välja.

Väärib selget ütlemist: apteegitill, mida müüakse poe juurviljaletis, on sama liik ja tema teine osa. See valge mugul on kultuurvormi paksenenud lehealus, mida süüakse köögiviljana, ja ta ei asenda seemet sama vähe, kui seeme asendab teda. Selles kotis on taime kuivatatud vili, kuhu aroom koguneb.

Egiptuses on ta shamar ja ta on pigem kodune kui turistlik jook - tõmmatakse pärast sööki, sageli pika õhtu lõpus, ja pakutakse külalisele järjekordse teeklaasi asemel. Ta seisab kapis samas kohas kus yansoon ja karawya, ja Egiptuse köögid kipuvad hoidma kõiki kolme, mitte nende vahel valima.

Tõmbamiseks: praguna teelusikatäis seemneid kergelt, vesi vahetult alla keemispunkti, viis kuni seitse minutit, kaanega. Pragunemine loeb siin vähem kui aniisi puhul, sest apteegitilli vilja sein on õhem ja annab oma õli kergemini ära, aga ta aitab ikka. Kaas loeb rohkem, sest aroom on lenduv ja lahkub auruga. Apteegitill andestab pika tõmbamise ega muutu kibedaks nii, nagu must tee muutub.

Köögis on ta eelkõige soolase poole seeme. Ta on see apteegitill, mis läheb Itaalia vorsti, finocchionasse ja porchettasse; ta sobib sealiha, rasvase kala, tomatikastmete ja valgete ubadega. Ta on üks viiest seemnest Bengali panch phoronis, ta esineb Hiina viievürtsisegus, ja üle India seisab restorani ukse juures kauss suhkruga kaetud apteegitilli, mida väljudes näritakse - mukhwas, komme, mitte roog.

Apteegitilli seeme on tihe ja pakib väikeseks, nii et kogu redel kuni 1 kg-ni on siin olemas nagu aniisil ja köömnel ja mitte lehtteedel, kus kilost saaks võimatu kott. Shamaril on Egiptuses pikk traditsioonilise kasutuse ajalugu igapäevase tõmmisena, mida juuakse pärast sööki. See on siin esitatud selle kombe kirjeldusena, mitte terviseväitena; see ei ole meditsiiniline nõuanne.